Saturday, September 7, 2019

Maratoninädal 2.- 8. september

Viimane nädal enne maratoni algas korraliku tuumanohuga. Treeningplaan nägi esmaspäeval ette küll 6 km rahulikku sörki, aga pärast Ahtoga konsulteerimist jätsin selle trenni ära. Vaatasin oma päevikust järele - mäletan, et mingi kerge nohu kimbutas mind korraks ka kevadel, aga nii kehv enesetunne, et pidin trenni ära jätma, oli viimati eelmise aasta novembris. Ja siis ka mitte haiguse pärast, vaid sellepärast, et väänasin korvpalli mängides pisut hüppeliigest.

Teisipäeval oli Sparta trenn. Läksin kohale lootuses jalad veidi lahti joosta aru saada, mis mõju nohul vormile tegelikult on. Nohu oli päevaga kolinud paremast ninapoolest vasakusse, nii et väike lootus oli - ehk kaob kolmapäevaks juba natuke ära.
Ahto kutsus maratonile minejad enne trenni varem kohale, et veidi kogemusi jagada ja põhitõed üle rääkida. Pärast seda oli tavapärane fartlek - lühike raudtee sirge + kaks postivahet jõulinnaku juures. Triinu ei olnud ja lasin Kertu koos Annikaga juba esimesel ringil minema. Ise tegin suhteliselt kehvapoolsed kiirendused 2:27-2:33 ajaga, mis tähendab umbes 4:14-4:30 tempot. Mitte VÄGA hull, aga mitte midagi toredat ka, pigem nagu miinimumprogramm. Pulss ei läinud ka eriti kõrgele, sest jalgades jõudu (ja motivatsiooni) nappis. Garmin näitas laktaadiläveks 4:53 @174. Not impressed.
Pärast tegime üleval saalis venitusi pikemalt ja ÜKE-t natuke lühemalt kui tavaliselt. ÜKE-t tehes sain kinnitust, et sokkidega saali tulemine oli viga ja kätekõverdusi ning planku on ikka lihtsam teha tossudega. Järgmine kord olen targem.
  • Distants 8,59 km
  • Keskmine tempo 5:38/km
  • Lõikude tempo 4:14-4:30/km
  • Keskmine pulss 153 (max 181)
  • Garmin Index 3.3
  • VoMax 51

Kolmapäeval ei teinud midagi. Õhtu oli unine, sest naised läksid hommikul varakult lennuki peale ja ma ei suutnud pärast kella 5:00 enam uuesti magama jääda, mis tähendas, et õhtuks oli väsimus peal.

Neljapäevase Sparta trenni asemel oli kavas jälle 35 minutit sörki. Tegelikult päris hea, sest Ülemiste ümber on liiklusega selle septembri jooksul päris kehvasti ja kui kell 16:45 autoga Suur-Sõjamäe tänaval tiksusin, oli hea meel, et ei pea veel Järvevanalt läbi Sparta suunas trügima.
Jooksu tegin Peetris väikestel ringidel, sooja ja pilves ilmaga. Esimene kilomeeter oli aeglane tiksumine (6:09), aga siis panin jalad kiiremini tööle ja ülejäänud jooks tuli väga mõnusa pulsiga alla 6:00 tempoga. Nohu oli veel endiselt alles, aga sai juba enam-vähem ka nina jooksu pealt tühjaks nuusata ja üldiselt oli peale seda jooksu meeleolu optimistlik. Tegin sama ringi nagu eelmisel nädalal ja kodu juures kella kinni pannes avastasin ehmatusega, et 35 minuti asemel jooksin ainult 34:07. Nojah siis.
Igatahes midagi see jooks näitas - kui nohu kõrvale jätta, on jalad värsked ja keha koormustest ilusti välja tulnud.
  • Distants 5,69 km
  • Keskmine tempo 6:00/km
  • Keskmine pulss 134
  • Garmin Index 2.0
  • VoMax 51

Reedel oli isegi natuke imelik, et trenni tegema ei pea. Reede on alati olnud pika jooksu päev ja kui üldse jooksma ei pea, oli õhtu kuidagi tühi. Vaatasin selle asemel Eesti-Valgevene mängu ja pettusin täiega, kui me üleaja väravast kaotasime.

Laupäeval oli vaja teha lühike maratoni eelne soojendus - 20 minutit jooksu. Ilm oli pilves ja jahe ja mina suutsin just siis oma lühikesele sörgile minna, kui päriselt sadama hakkas. Ja hakkas ikka korralikult, sest tuul tõusis ka ja sain Lepiku teel läbimärjaks. Kohe sain vastutuult ka ja hakkasin kartma, et külmetan nüüd veel viimasel päeval, sest jooksma läksin ju lühikeste riietega. Märkus tulevikuks - Sparta sinine jooksusärk on viimane asi, millega vihmas jooksma minna. See kleepus märjana keha külge ja muutus ebameeldivalt raskeks. Vihm läks tegelikult kiiresti üle (märg enesetunne ei läinud), aga muidu oli samm kiire ja jalad puhanud, nii et lühike ring oli hea virgutus. Kodu juures tegin ühe kiirenduse ka ja tuppa sooja duši alla.
  • Distants 3,75 km
  • Keskmine tempo 5:54/km
  • Keskmine pulss 134
  • Garmin Index 2.0
  • VoMax 52

Trennidega on selleks nädalaks kõik, lühikesed nagu nad olid. Õhtul veel viimane pasta sisse, kott valmis pakkida ja äratuskell kella 6:00-ks valmis panna ja eks siis homme näeb, mis rajal tegelikult juhtub.




No comments:

Post a Comment