Trenninädal 29. august - 1. september

Pärast nii rasket nädalavahetust ei olnud enam muud teha kui koormusi alla võtta ja viimased kaks nädalat enne maratoni rahulikult taastuda.

Esmaspäevaks nägi treeningplaan ette 35 minutit rahulikku sörki, Mitte tavapärased 45 minutit, vaid 35 minutit. See tähendas, et tavapärast 7,5km ringi ei saa teha ja isegi vanakooli 6,6 km ring ümber Järveküla kooli jäi ka pikaks, sest tahtsin teha nii minimaalselt kui võimalik. Lõpuks tegin kaks erineva pikkusega tiiru Peetris. Ilm oli soe ja tempo mõttes oli see jooks pigem mitte midagi ütlev matk. Sörkisin aeglaselt ja hoidsin pulssi alla 140. Pärast venitasin rahulikult ja tegin kätekõverdused + plank (seekord 1min 40sek) peale.

• Distants 5,74 km
• Keskmine tempo 6:07/km
• Keskmine pulss 137
• Garmin Index 2.0
• VoMax 53

Teisipäeva hommik tervitas piimja uduga, aga päeva peale läks ilm päris soojaks. Õhtuse Sparta trenni jaoks lootsin, et jalad on veidi paremad (ja olid ka). Fartleki osa tegime Ahto juhendamisel sama ringi kui tavaliselt - raudtee ääres lühike 600m kiirendus + jõulinnaku juures 1,5 postivahet väike spurt juurde. Erinevus seisnes selles, et tegime tavapärast ringi vastassuunas. See tähendas, et raudtee sirget tuli joosta valdavalt ülesmäge ja vähemalt esimesel ringil ei olnud mitte mingit ettekujutust, milline on "hea" tempo. Lisaks, kuna sirge lõpus oli kõige suurem tõus, pidi pulsi mõttes alati jätma rohkem varu kui harjunud olime.

Läksime oma tavapärase pundiga suhteliselt ühtlases tempos ja kõik lõikude ajad tulid umbes 2:32-2:34 vahele, see tähendas umbes 4:20 tempot, mis allamäge suunal oleks üsna miinimumtase, aga ülesmäge võiks hinnata päris okei jooksuks. Jälgisin pulssi ja hullu ei pannud, aga jalad olid värsked ja kiired ja taastumine ka päris hea. Lõpuks jäi päris hea enesetunne sellest trennist ja Garmin teadustaks laktaadiläveks 4:46 @175. Kuna Garmin ei oska absoluutselt hinnata maastiku ja tõusude mõju kiirusele ja pulsile, siis ülesmäge fartleki kohta hindan ise, et täitsa korralikud numbrid.

• Distants 8,76 km
• Keskmine tempo 5:48/km
• Keskmine pulss 152 (max 187)
• Lõikude tempo 4:19-4:24/km
• Garmin Index 3.2
• VoMax 52

ÜKE osa oli tavapärasest isegi raskem, sest see tuulevaikne soe ilm ja natuke niiske ja lämbe õhk tähendasid, et Sparta spordisaalis oli väga vähe hapnikku, mida hingata. Kõrvalsaalis tegid mingid saalihoki tiimid trenni ja olid juba kogu õhu ära hinganud, enne kui me alustasime. Kõigil lihtsalt higi voolas mattide peal ja trenni lõpuks oli tunne, et põrandale mu ümber on väike tiik tekkinud. Tegin jälle harjutused korralikult läbi ja lõpuplanguks ei olnud enam praktiliselt üldse jõudu, aga teistel tundus ümberringi sama raske olevat. Hea on see, et sõltumata maratoninädalast või jooksukoormustest on teisipäevane fartlek+ÜKE treeningplaanis ka järgmisel nädalal.

Neljapäevases Sparta trennis oli tavapäratult palju rahvast. Ilm oli ka sel nädalal ilus ja soe, aga naersime soojendusjooksu tehes, et maraton läheneb ja nüüd on kõik lõpuks trenni tulnud. Venituste tegemise ajal loendasime üle ja kuigi statistikud pidid seda mitu korda tegema, et üksmeelele jõuda, siis lõpptulemusena selgus, et trennis on 50 jooksjat. Koos treeneritega 52. Päris võimas tegelikult.
See suur punt jagunes võistlejateks ja mittevõistlejateks, aga seekord kuidagi tunde järgi, sest paljud kes tegelikult pühapäeval ei olnud Pärnusse minemas, liikusid ka Toomase punti ja meie Triinuga ka, samal ajal kui Kertu ja Annika jäid Maile raskemasse trenni. Tunduski, et maratoonarid pigem tahtsid juba kergemalt võtta ja need, kellel sügisjooksul 10 või 21 km plaanis, said veel kõvasti treenida.
Igatahes Toomas tegi tõesti üsna leebe trenni - raudtee äärsel tõusul tegime natuke jooksuharjutusi, paar kiirendust ja läbi ta oligi. Kuna meid oli palju (hinnanguliselt seal pundis 30), siis muud liiklejad ja jooksjad Järve metsas olid arusaadavalt pahased. Sorryyyy! Trenn ise oli nii kerge, et hakkasin ka ühel hetkel põlvetõstejooksu jm. asju meelega üha tihedamalt tegema, et head koormust kätte saada, aga varakult sai hakata Sparta poole sörkima. Sellepärast ka distants kilomeetri võrra tavapärasest lühem

• Distants 7,93 km
• Keskmine pulss 139 (max 172) - kas ma juba ütlesin, et oli kerge trenn?
• Garmin Index 2.2
• VoMax 52

Reedene pikk jooks oli tegelikult poolpikk 15 km. Natuke naljakas isegi treeningplaanist lugeda, et 15 km on poolpikk. Kevadel oli see veel tavaline pikk jooks, aga augustikuus on muutunud "poolpikaks". Muidugi on päris hea, kui vahelduseks ei peagi 20+ kilomeetrit jooksma ja saab lühemalt. Õnneks oli ilm ka läinud natuke jahedamaks ja pilvisemaks.

Nädalavahetuseks oli plaan Pangodisse minna, aga jõudsin enne seda oma tavalisele Assaku tiirule joosta. Õues oli soe, aga mitte liiga. Natuke tuult, aga mitte liiga.
Alustasin täitsa normaalse pulsi ja tempoga, aga Vana-Tartu maanteel siledale jõudes hakkas pulss nii alla kiskuma, et pidin taganttuules natuke hoogu juurde panema ja 4. kilomeetril nägin kellal isegi aega 5:31. Edasi läks uskumatult kergelt nii, et raskemad kilomeetrid umbes 5:40-5:42-ga, ja distantsi teine pool juba alla 5:40. Kodu juurde jõudes sai täis veidi üle 15 kilomeetri, aga see eest keskmise tempoga 5:37 ja väga hea enesetundega, mis andis eneseusku ja head tunnet enne maratoni.

• Distants 15,21 km
• Keskmine tempo 5:37/km
• Keskmine pulss 147
• Garmin Index 2.6
• VoMax 53

Laupäeval müttasime Helenaga Pangodis ringi ja tähistasime teist sünnipäeva. Juba nädalavahetuse hommikutel oli kurk natuke valus ja kui pühapäeval Tallinnasse tagasi sõitsin, oli enesetunne veidi nõrk ja viirust oli kehas tunda. Tallinnas tuli juba esimene nohu ka, aga läksin õhtul ikkagi lõike jooksma, sest... oli vaja. Kavas oli seekord 5x5min üle 3 minuti. Mitte väga raske, aga tahtsin need kilomeetrised lõigud teha hea tempoga.

Tegelikkus midagi head ei lubanud - keha tundus nõrk ja juba soojendusel oli pulss tavapärasest natuke kõrgem. Kui Uusmaa teel kiirendama hakkasin, pidin juba kangutama, et esimest lõiku alla 5:00 tempos hoida ja enne lõppu oli pulss ka piirajas. Algus ei tohiks ju kuidagi nii raske olla!? Aga oli. Taastumine oli kehv ja iga järgmine lõik oli veel kehvem. Lõpuks jooksin raskustega 5:00-5:10 vahele tempoga ja mott oli täiesti maas. Lõdvestusjooksu tulin suhteliselt kõrge pulsiga (halb!) koduni ja kella vaadates läks nägu täitsa mossi. Numbrid raporteerimist ei vääri, aga panen selle viiruse arvele, sest vorm ei saa kahe päevaga lihtsalt nii ära laguneda.

• Distants 11,20 km
• Keskmine tempo 5:49/km
• Lõikude tempo: 4:59-5:08/km
• Keskmine pulss 160 (max 181) - mõlemad näitajad liiga kõrged
• Garmin Index 3.9
• VoMax 51 

Õhtul jõudis juba päris nohu ka kohale - nina oli umbes ja ööl vastu esmaspäeva eriti hästi magada ei saanud. Nädalavahetus tekitas väga kahetised tunded. Reedene jooks oli nii super, aga nohu ja kehv enesetunne tekitasid hirmu, et mis jälje see vormile jätab. Nädalaga peaks nohust küll enam-vähem taastuma, aga ikkagi. 

Nädala kilomeetrid kokku: 49 km