Jälle uus trenninädal - juba selle aasta kolmas. Vaatasin soojenduseks, kus ma enda eelmise aasta treeningpäeviku võrdluses omadega olena ja avastasin, et umbes märtsis. See tähendab, et selle hooaja ettevalmistus on umbes 3-4 kuud eelmisest aastast "ees", vähemalt selles osas mis pikki jookse puudutab. Praegu teen suhteliselt tavapäraselt 15-18 km jookse 5:50-5:55 tempos, eelmisel aastal tegin esimese pika jooksu alla 6:00 tempoga 22. märtsil.
Nädal algas esmaspäeval Rahumäel fartlekit joostes. Kuna eelmine esmaspäev jäi haiguse tõttu vahele, siis oli minul esimene kord pikemaid lõike joosta. Seekord tegime nii, et lühema kolmnurga peal 3 lõiku (ehk terve ring) kiirendust ja selle järel kaks lõiku sörki ja niimoodi 30 minutit.
Esimese kiirenduse peal küttis kogu esimene punt minema, tagumine seltskond (Annely, Merle ja Kristiga) jäid sama kiiresti maha ja nii ma põhimõtteliselt sinna üksinda jäingi. Kristelit ja Urmast, kes tavaliselt minuga kaasa on pusinud joosta, polnud täna trennis ja sellist head võrdlusbaasi ei olnudki. Esimene ring tuli täitsa OK (2:51 ajaga). Teine ring juba raskemalt (2:59) ja sellise tempoga, et napilt alla 3 minuti ring jooksin neid ringe lõpuni. Kokku jõudsin teha viis lõiku (ehk kiireid kilomeetreid tuli umbes 3,3-3,4 km). Tempos tähendas see 4:18-4:32/km. Kolmnurka on natuke raske joosta, sest kurvid võtavad hoogu maha ja päris maxiga ei pingutanud - üle 180 eriti pulssi ei lasknud, aga natuke pehmelt tundsin ennast küll ja pikad lõigud olid harjumatud. Trenni mõttes enam-vähem. Pärast lõike tegime veel trepijookse ja hüppeid ja siis tagasi Spartasse. Vastupidiselt tavalisele ei võtnud trepid jalgu pehmeks ja lõdvestusjooks tundus üsna kerge. Triin oli see, kes proovis tempot rahulikuna hoida. Kuna lõike jooksime pikemalt, siis kilomeetreid kogunes kõvasti rohkem kui tavaliselt ja esmaspäevane trenn tuli 14-15 km pikkune.
Teisipäevane intervallventti oli tavapärasest kergem. Rahulikule algusele pakkus Marius 15-30 minutini intensiivsema sessiooni. Jaksasin kõike ilusti kaasa teha, ainult et kusagil siis tundsin kuidas higist märg särk (ja matt, ja põrand) hakkasid häirima, sest teatud harjutustega hakkas pidamine ära kaduma ja libisemine peale. Aga aeg 40. minutini läks kuidagi märkamatult. Tundub, et nüüd on see jõulupühade aegne paus ka kehast kadunud ja tavaline intervallventti rütm tagasi. Vähemalt pulss oli keskmisest madalam (ainult 99 kogu trenni peale) ja enda meelest väga kusagil ei viilinud. Hea trenn.
Kolmapäeval käisin hambaarsti juures viimast tarkusehammast välja tõmbamas. Ei tohiks vist pärast seda eriti trenni teha, aga kuna mul need hambad on viisakalt lõikunud ja taastumine pole olnud väga raske, siis treeningplaanis olnud 30 minutit sörki tegin ikkagi ära.
Et jõudsin natuke varem koju, sain startida veidi enne kella 17, kui õues oli veel valge ja soe (kuigi tuuline), nii et tekkis täitsa kevade/märtsikuu tunne. Päris kiire sammu ja taganttuulega jõudsin Veskini, kust alates pidi veidi aega vastutuult raiuma, aga Ülemiste metsa varjus läks siis jälle lihtsamaks. Üldiselt oli kiire ja kerge jooks, kuigi pulss püsis 140 lähedal. Garmin premeeris mind lõpetuseks VoaMaxi näiduga 52.
Neljapäevane trennijärgne puhanud enesetunne kandus reedesse üle, kuigi tegelikult ei oleks tohtinud, sest ööuni oli lünklik - Heleri ja Helena läksid kariibidele ja lennujaama minekuks oli neil äratus juba kell 4.
Töölt lahkudes tundus, et ilm on jälle kuidagi tuuline, aga kui kodus olin riided selga saanud, siis olid lipud lasteaia juures norgus ja nautisin tuulevaikset ilma ja kiiret jooksu. Algusest peale tulid kilomeetri ajad 6:00 juurde või isegi kiiremini ja kui kolmas kilomeeter oli isegi ehmatav 5:54, siis oli selge, et jalad on ikka tõesti väga head. Vana-Tartu maantee servas pidin veidi tempot isegi tagasi hoidma ja kodu juures tuli 100m juurde joosta, et 45 minutit kokku tuleks, aga kokkuvõttes selle aasta kõige parem taastav jooks.
Esimese kiirenduse peal küttis kogu esimene punt minema, tagumine seltskond (Annely, Merle ja Kristiga) jäid sama kiiresti maha ja nii ma põhimõtteliselt sinna üksinda jäingi. Kristelit ja Urmast, kes tavaliselt minuga kaasa on pusinud joosta, polnud täna trennis ja sellist head võrdlusbaasi ei olnudki. Esimene ring tuli täitsa OK (2:51 ajaga). Teine ring juba raskemalt (2:59) ja sellise tempoga, et napilt alla 3 minuti ring jooksin neid ringe lõpuni. Kokku jõudsin teha viis lõiku (ehk kiireid kilomeetreid tuli umbes 3,3-3,4 km). Tempos tähendas see 4:18-4:32/km. Kolmnurka on natuke raske joosta, sest kurvid võtavad hoogu maha ja päris maxiga ei pingutanud - üle 180 eriti pulssi ei lasknud, aga natuke pehmelt tundsin ennast küll ja pikad lõigud olid harjumatud. Trenni mõttes enam-vähem. Pärast lõike tegime veel trepijookse ja hüppeid ja siis tagasi Spartasse. Vastupidiselt tavalisele ei võtnud trepid jalgu pehmeks ja lõdvestusjooks tundus üsna kerge. Triin oli see, kes proovis tempot rahulikuna hoida. Kuna lõike jooksime pikemalt, siis kilomeetreid kogunes kõvasti rohkem kui tavaliselt ja esmaspäevane trenn tuli 14-15 km pikkune.
- Distants 14,06 km
- Lõigud (5x 670m üle ~450m) 4:18-4:32/km tempoga
- Keskmine pulss 155 (max 184)
- Laktaadilävi 4:46 @176
- Garmin Index 3.6
- VoMax 51
Teisipäevane intervallventti oli tavapärasest kergem. Rahulikule algusele pakkus Marius 15-30 minutini intensiivsema sessiooni. Jaksasin kõike ilusti kaasa teha, ainult et kusagil siis tundsin kuidas higist märg särk (ja matt, ja põrand) hakkasid häirima, sest teatud harjutustega hakkas pidamine ära kaduma ja libisemine peale. Aga aeg 40. minutini läks kuidagi märkamatult. Tundub, et nüüd on see jõulupühade aegne paus ka kehast kadunud ja tavaline intervallventti rütm tagasi. Vähemalt pulss oli keskmisest madalam (ainult 99 kogu trenni peale) ja enda meelest väga kusagil ei viilinud. Hea trenn.
Kolmapäeval käisin hambaarsti juures viimast tarkusehammast välja tõmbamas. Ei tohiks vist pärast seda eriti trenni teha, aga kuna mul need hambad on viisakalt lõikunud ja taastumine pole olnud väga raske, siis treeningplaanis olnud 30 minutit sörki tegin ikkagi ära.
Et jõudsin natuke varem koju, sain startida veidi enne kella 17, kui õues oli veel valge ja soe (kuigi tuuline), nii et tekkis täitsa kevade/märtsikuu tunne. Päris kiire sammu ja taganttuulega jõudsin Veskini, kust alates pidi veidi aega vastutuult raiuma, aga Ülemiste metsa varjus läks siis jälle lihtsamaks. Üldiselt oli kiire ja kerge jooks, kuigi pulss püsis 140 lähedal. Garmin premeeris mind lõpetuseks VoaMaxi näiduga 52.
- Distants 5,04 km
- Keskmine tempo 6:03/km
- Keskmine pulss 139
- Garmin Index 2.2
- VoMax 52
Pärast nii julgustavat jooksu läksin neljapäeval hallitrenni hea tujuga. Ahto oli tagasi ja arvasin, et väga palju raskem ei saa olla kui need Briti eelmise nädala püramiidid. Õnneks jõudsin lõpuks ka enam-vähem õigel ajal kohale ja sain piirduda umbes 35 minutilise soojendusega 45 minuti asemel.
Proovisin seekord nii, et valisin Garmini 'indoor running' režiimi. Garmin proovis küll püüdlikult distantsi arvestada ja oli selles isegi natuke parem kui viletsa GPS-signaaliga, aga tagantjärele analüüsides eksis ikka allapoole - ehk siis 200m staadioniringid luges 180-meetristeks ja soojenduse suur ring, mis peaks olema ~230m oli tema jaoks 210m. Nii et keskmised tempod nendes andmetes ikkagi natuke petavad.
Lõikudest tegime seekord jälle 5x200m üle 200m. Vaatasin pigem ringiaegasid, mitte Garmini tempot ja ajad tulid 36-40 sekundi vahele. Tundus, et päris palju sõltus sellest, kuidas kurvis jooksen. Lasin Marko iga ringi alguses 6-7 meetrit endast ette ja tema selga oli finišisirgel motiveeriv siis püüda. Taastumine oli hea ja väga kõrgeks pulss ei läinud.
Seejärel tõkkeharjutused ei tundunud üldse nii rasked kui tavaliselt (või tegime lühemalt) ja teised lõigud 5x70m üle 130 meetri olid jõhkrad suure kambaga paugutamised - mida ring edasi, seda varem hakati kurvist kiirendama ja viimase läksid kõik praktiliselt maxiga. Aga jalad olid veel endiselt värsked ja mitte eriti väsinud, nii et võis joosta küll.
Kuna harjutuste ja tõkete ajal kella tööle ei pannud, luges Garmin puhtaks jooksu distantsiks 9,6 km. Tegelikult pakun, et oli veidi üle 10km, aga tänu lühemale soojendusele (?) ei tundunud üldse nii raske trenn kui eelmisel nädalal.
- Distants 9,60 km
- Keskmine tempo 5:52/km (eeldatavalt vale)
- Keskmine pulss 145 (max 188)
- Lõigud 5x200m (36-40sek) + 5x70m
- Garmin Index 2.7
- VoMax 52
Neljapäevane trennijärgne puhanud enesetunne kandus reedesse üle, kuigi tegelikult ei oleks tohtinud, sest ööuni oli lünklik - Heleri ja Helena läksid kariibidele ja lennujaama minekuks oli neil äratus juba kell 4.
Töölt lahkudes tundus, et ilm on jälle kuidagi tuuline, aga kui kodus olin riided selga saanud, siis olid lipud lasteaia juures norgus ja nautisin tuulevaikset ilma ja kiiret jooksu. Algusest peale tulid kilomeetri ajad 6:00 juurde või isegi kiiremini ja kui kolmas kilomeeter oli isegi ehmatav 5:54, siis oli selge, et jalad on ikka tõesti väga head. Vana-Tartu maantee servas pidin veidi tempot isegi tagasi hoidma ja kodu juures tuli 100m juurde joosta, et 45 minutit kokku tuleks, aga kokkuvõttes selle aasta kõige parem taastav jooks.
- Distants 7,56 km
- Keskmine tempo 5:57/km
- Keskmine pulss 139
- Garmin Index 2.2
- VoMax 53
Proovisin seda head emotsiooni ja enesetunnet ka laupäevaseks pikaks jooksuks hoida. Mis aga ei hoidnud, oli ilm - juba hommikust saadik väga tuuline ja kodutänava kased olid kõvasti maha paindunud.
Kodust läksin minema taganttuulega ja väga kiire sammuga - kooli juures oli esimene kilomeeter isegi 5:38, mis päris ehmatas, aga pulss oli OK. Proovisin küll natuke taganttuulega tagasi hoida teades, et tagasitee Assakult tuleb jõhker vastutuules raiumine, aga jalad käisid nii kiiresti nagu nad käisid ja kilomeetri ajad olid stabiilselt 5:45 kandis (või natuke kiiremad, kui tee samuti allamäge viis). Assakuni oli päris hea joosta, isegi ülesmäge osa, ning viaduktini tuul väga ei seganud, aga Würthi juurest alates läks raiumiseks. Ei tahtnud tempos ka alla anda ja pulss keris päris üles. Õnneks Peetri veski juurest ja Ülemiste metsa varjust juba natuke varem. See 150+ pulsiga pikk vastutuule lõik jättis jalgadele oma jälje ja viimane osa enam nii lihtne ei olnud.
Väikese ringi Peetris tegin natuke suurema kui eelmisel nädalal Triinuga tegime, sest tempo oli ju ka kiirem. Jalad olid väsinud ja selle väikese ringi tempo oli umbes 5:50-5:52 kandis. Nii et kuigi lõpuni sellist head ja kerget enesetunnet ei jätkunud, siis selgelt selle aasta kõige parem jooks ja vaikselt hakkab trenn endast märku andma ka.
- Distants 18,21 km
- Keskmine tempo 5:46/km
- Keskmine pulss 149
- Garmin Index 3.0
- VoMax 53
Ahto kirjutas reedel, et esmaspäevase fartleki asemel võiks teha hoopis puhkepäeva ja seda pole mõtet iga hinna eest pühapäeva peale tõsta. Kuigi ma reedel olin täiesti motiveeritud pühapäeval fartlekit tegema, siis laupäevase jooksu lõpuosa väsitas isegi natuke jalad ära ja mõtlesin, et puhkepäev oli täitsa hea mõte. Aga kuna variant oli ka pühapäeval saalihokit teha, siis panin trenniriided kotti ja läksin hokit mängima. Mängijaid oli jälle 15 ringis ja tegime kolme meeskonnaga. Proovisin joosta ja palli eest võidelda natuke rohkem, aga ikka tundub see saalihoki paras taastava trennina. Pühapäevaks ja eilse pika jooksu järel tundus täitsa paras liigutamine.
Kokkuvõttes väga hea emotsiooniga nädal, trennidest taastumine hea ja kiirus on ka läinud selliseks, mis juba eelmise suvega võrdlust kannatab. Selle nädala jooksukilomeetreid tuli kokku 55 km. Intervallventti ja saalihoki sinna juurde.
No comments:
Post a Comment