Ahto saatis esmaspäeval uue kava ja nagu oletasingi, siis pärast pühapäevast pikka jooksu oli esmaspäev puhkepäev. Ja olgu jooksujumalad tänatud, sest see, mis esmaspäeval toimus, oli ikka õudne. Pühapäevasest suveilmast sai nullilähedane temperatuur ja lörtsisadu ja kuigi õhtuks läks natuke paremaks ja kuivemaks, siis mingit jooksuisu see ilm ei tekitanud.
Olin päeval ka kontoris ja käisin pärast Selveris, nii et selline keskmisest aktiivsem päev andis mulle ligi 4 000 sammu, aga seda oli selgelt vähe - Garmini norm oli 13 000 ja selle marssisin õhtul Peetri ja Järveküla vahel täis koos jaheda ilma ja lõikava tuulega.
Teisipäeval oli jälle kontoripäev, aga ka jooksupäev. Üle kahe ja poole kuu esimene Sparta jooksutrenn Järve metsas - tavaline suvine fartlek. Õigemini küll kevadine, sest ilm oli ikkagi piisavalt jahe ja tuuline, et kõik (välja arvatud Reemet) tulid pikkade riietega. Sain enne trenni kätte oma uue pulsivöö ka ja sünkisin selle autos Garminiga ära, nii et olin igatpidi ready to go.
Tegime koos Kristeliga soojendust ja ma ei saanud alguses arugi, et kas mu pulsivöö alles kalibreeris ennast või oligi nii, et 4 km soojendust tuli mingi 5:10 tempoga, kuigi pulss oli rahulikult 140-150 vahel. Ulme kiire kütmine. Siis kahes grupis kerged jooksuharjutused ja tavaline suvine fartlek - lühike raudtee sirge (600m) + 3 postivahet kiirendust jõulinnaku juures.
Esimene kiirendus ja panin kohe Leonidi/Raini/Annika tempos ajama. Kui mäest alla saime, siis poole sirge peal piilusin kella ja tempo oli 3:30. Wow... aga pulss hakkas ka liiga üles kerima ja sirge viimasel kolmandikul lasin hoo maha ja kiiremad eest ära. Aeg 2:14. Mäletasin, et alla 2:20 oli vist kiire aeg. Teise lõigu tegin koos Ahto ja Meiga (pikad jalad ja kiire samm sellel tüdrukul ka) ja ajaks 2:16. Liiga kiire algusega tegin endale vist liiga, sest kolmanda ja neljanda lõigu eel enam taastumine nii hea ei olnud ja pikal sirgel hakkas pistma ka. Ajad 2:20-2:21, mis on tegelikult 4:00 tempo peal, ehk siis tegin üsna võrdse jooksu oma eelmise aasta parimate lõigutrennidega, kuigi enesetunne isegi nii hea ja kerge ei olndu ja pikad riided ka seljas alles.
Natuke vajab see Järve metsa fartlek ka harjumist. Kuidagi ei sünkinud ära see, mis tempoga jooksen ja pingutuse intensiivsus ja see, kui palju maad on veel sirge lõpuni. Aga küll see ka tuleb.
Garmin downgrade'ib alati selliste lõigutrennide järel mu VoMaxi hinnangut, aga laktaadilävi 4:35@179 on umbes parim, mida ma näinud olen. Eks näis, kas see konverteerub laupäeval ka heaks 10 km ajaks.
- Distants 12,10 km
- Keskmine tempo 5:47/km (koos jooksuharjutustega, pole halb)
- Lõigud (4x600m lühike raudtee sirge): 3:49-4:01 tempoga
- Keskmine pulss 150 (max 187)
- Laktaadilävi 4:35 @179
- Garmin Index 3.2
- VoMax 53
See oli ka selle nädala kõige intensiivsem trenn enne laupäeva. Edasi juba rahulikumad kulgemised.
Kolmapäeval tegin tunnikese rahulikus tempos pärast teisipäevast intensiivset trenni. Et ilm oli võrdlemisi kõle, siis riietusin üsna soojalt. Parem tagumine reielihas oli pärast teisipäevast fartlekit natuke kange ja valulik, hoidsin seda pisut ja sörkisin Peetri/Järveküla kergliiklusteel 10 km ringi kusagil 5:40-5:50 vahele tempoga ära. Kodu juures tegin jälle tänaval majade ees edasi-tagasi tiiru, et tund kokku tuleks, aga neli sekundit jäi puudu.
- Distants 10,46 km
- Keskmine tempo 5:44/km
- Keskmine pulss 148
- Garmin Index 3.0
- VoMax 53
Neljapäeva hommikul tegin ühe videonõupidamise ära ja siis läksin kella 10-ks Sparta jooksugrupi hommikusse trenni. Polnud kordagi varem hommikuses harjutuste trennis käinud ja arvasin, et väga vähe rahvast tuleb, aga lõpuks oli meid ikkagi 6 + Toomas. Tegime Aloga soojendusringid ja siis harjutusi - täitsa keskmiselt korralik kava. Tegin kõik ilusti kaasa, aga muretsesin pisut reielihase pärast ja näiteks kiirendusi täie jõuga ei teinud. Mõned harjutused tundsin, et natuke pingutab liigselt, aga muidu oli OK. Tagasi sörk autoni, mitte Spartani, tähendas, et soojendus- ja lõdvestusjooks olid lühemad kui tavaliselt neljapäeval harjunud oleme ja sellepärast ka kilomeetreid kokku vähem.
- Distants 6,75 km
- Keskmine pulss 142 (max 169)
- Garmin Index 2.3
- VoMax 53
Neljapäeva õhtul sõitsin juba Pangodisse ja reede oli ka puhkepäev. Peale natukese aias töö tegemise ei teinud midagi aktiivset.
Laupäev oli Sparta virtuaaljooksu päev. Sõitsin Tartusse, tegin ümber Anne kanali ühe ringi soojendust ja kuigi ilm oli jube tuuline, siis otsustasin, et on piisavalt soe, et lühikeste pükstega joosta. Vahetasin siis riided auto tagaistmel lühemate vastu ja läksin rajale. Enesetunne ei olnud ülemäära värske, sest neljapäevasest jooksutrennist olid sääred kanged (pöiahüpped, krt) ja reielihase pärast muretsesin ka. Aga läksin ikkagi kanali juurest hea tempoga minema ning esimesed kaks kilomeetrit tulid ilusti alla 4:30, nagu plaanis oligi. Siis jõudsin Ihaste kergliiklusteele, kus pidin juba kohati vastutuulega pusima - tempo läks aeglaseks, joosta oli raske ja tundsin, et vastutuules pole samm enam ka õige jooksusamm. Kui kolmanda kilomeetri ajaks sain ainult 4:37 ja neljas kippus veel aeglasem tulema, siis vaim murdus ja jätsin pooleli. Sörkisin löödult Ihaste poolt tagasi ja niimoodi pettunult tagasi Pangodisse. Aga juba autos otsustasin, et selle 3 km pealt võiks tegelikult pühapäeval Tallinnas parema ilmaga uuesti proovima. Ahto kiitis ka plaani heaks ja et kindlam oleks, kauplesin Pille ka endale jäneseks.
Pühapäeval sõitsin kõigepealt 2,5h Tallinnasse ja õhtuks oli Pillega kokku lepitud, et teeme sealsamal Männiku kergliiklusteel, kus teised laupäeval suurema pundiga jooksid. Õnneks jäi kella 17 ajaks suurem vihm järele. Pillel oli kavas pikk jooks ja tema läks tegema oma 5 km eelringi. Mina tegin samal ajal soojendust ja sain selle 1,5 km ringiga varbad täiesti märjaks. Õnneks olin targu shieldid kaasa võtnud ja oli aega kuivad sokid jalga panna. Laupäevaga võrreldes oli ilm jahedam, nii et läksin pikkade riietega, aga see-eest tuult praktiliselt ei olnud. Shieldidega on ka üldiselt pisut raskem joosta kui Turbotega, aga kuivad jalad on ka väärtus omaette.
Kui Pillel oli soojendus tehtud, siis panime koos ajama. Esimene kilomeeter tuli ilusti 4:25 ja teine 4:31, plaani järgi ja pulss oli mul isegi madalamal kui laupäeval sama tempoga joostes. Kolmas kilomeeter võib-olla liiga kiire 4:25, aga siis läks enesetunne kuidagi raskeks ja raske oli tempot hoida. Garmin ei näidanud küll, et oleks väga raske, aga kerges vastutuules ja väsimuses oleks hea meelega pooleli jätnud. Pille küll pushis mind edasi, et jookseme kas või aeglasemalt. Lasimegi tempo korraks rahulikumaks, kuigi poolel maal tagasipööret tehes olime graafikust tegelikult ainult 5 sekundiga maas. Tagasi oli selle võrra kergem joosta, et kerge tuul oli tagant, aga enesetunde järgi ikka jube raske. Selline enam-vähem mugavustsooni tempo oli seal 4:35 peal, aga tahtsin ju natuke kiiremini. Viimase kilomeetri ponnistasin küll alla 4:30, aga sellest jäi väheks.
Kokku täpselt 45:30 - uus PB küll, aga 30 sekundit jäi A-eesmärgist puudu. Paneks selle raske enesetunde ja kangete jalgade arvele - ei olnud lihtsalt seda käiku, mis oleks jalad pannud kiiremini tööle ja vaim polnud ka valmis väga täiega pingutama. Keskmine pulss 174 näitab, et kehas oli varu korralikult ja Garmin Index 4.4 on ka selline poolkõva pingutuse tunnus.
Isiklik rekord tuli küll tegelikult tänu Pillele, ilma temata oleks küll täna ka pooleli jätnud vist. Ja see 30 sekundit on midagi, mida nüüd suvistel võistlustel püüdma minna.
- Distants 10,00 km
- Aeg 45:30 (PB)
- Keskmine tempo 4:33/km
- Keskmine pulss 174 (max 186)
- Garmin Index 4.4
- VoMax 53
Tänu sellele virtuaalvõistlusele ei tulnud sel nädalal eriti palju kilomeetreid - vaid 35 km. Aga pühapäeva õhtul siin neid ridu kirjutades teeb isiklik rekord ikka pisut heameelt küll.
No comments:
Post a Comment