Võsu jooksupäeva hommikul oli enesetunne tegelikult üsna hea. Puus oli ärgates pisut kange (aga tundus, et vähem kui eelmistel päevadel) ja üsna varakult asusime autoga Võsu suunas teele, 5MIINUST mängimas (see õige, kõige esimene plaat, kus Võsu vaib sees). Kohale jõudsime õigel ajal, saime stardimaterjalid kätte, kogunesime Spartakatega ja tegime soojendust. Ilm oli soe (liiga soe, kuigi mitte nüüd totaalne leitsak nagu eelmisel aastal Pühajärvel), aga soojendusjooksul tundus enesetunne täitsa okei.
Võsul startides on see omapära, et teele lastakse 10 sekundiliste vahedega 8 võistlejat korraga. Rainil, Annikal ja Kertul oli üsna hästi, sest nad läksid samas grupis ja üsna sarnast aega jooksma ka. Mina jäin nende selja taha nii, et vasakul ja paremal oli mingi väga ebamäärane seltskond, kellest enamik ei tundunud väga jooksuinimesed. Nii oligi. Peale starti pani üks noorem kutt hoogsama tempoga ees minema ja ülejäänud jäid kohe minust maha. Esimese kilomeetri tegin enda meelest üsna hästi, aeg 4:27 ja jõudsime Võsu-Käsmu maanteele välja. Minust mööda panid kaks mustades särkides tüdrukut, kellest üks oli Maratoni-projekti Alina, aga nad esialgu väga eest ära ei tõmmanud, vaid jäid sellise 30m vahega ette jooksma. Läksin enda plaani järgi 4:30 tempos. Tundus, et Käsmu suunas läks maantee pidevalt natuke allamäge ja esialgu tundus kõik teostatav - teine kilomeeter 4:27 ja kolmas 4:31. Ei lasknud ennast väga segada mõttest, et eeldatavalt on tagasitee siis ka natuke ülesmäge kaldega. Neljandal kilomeetril jõudis kuumus kohale ja läks natuke raskeks - 4:47 tähendas, et 45 minutiga lõppaega siit ilmselt ei tule. Edasi võitlesin juba kuumusega, raske enesetundega ja allaandmise mõtetega. Tõdesin kibedalt, et mina ei ole ikka loodud kuuma ilmaga jooksmiseks (või peaks seda vähemalt paar-kolm nädalat enne trennides harjutama). Lasin tempo sellisesse tsooni, et suudaksin enam-vähem lõpuni tulla ja jooksin kusagil 4:50 kandis. Pärast teist joogipunkti tuli korraks erksam tunne, aga väga korraks. Viimased kolm kilomeetrit olid ühtlaselt rasked - midagi juurde panna ei olnud ja üheksanda kilomeetri 5:02 oli ikka täiesti masendav aeg. Lõpptulemuseks finišikaare all 46:47 - üldse mitte kohutav lõpptulemus kogu jooksu käiku arvestades, aga Garmini järgi oli distants ka kõigest 9,89 km (Peep pärast väitis küll, et tema kella järgi täpselt 10 km), nii et ma väga meelitatuna sellest lõpuajast ennast ei tunne. Rahul olen kuigivõrd sellega, et ei andnud päris alla ja tulin sellise 45-48 minutit ajaga ikkagi lõpuni. Kokkuvõttes aga eesmärk täitmata ja see tähendab, et 8. augustil Peetris tuleb proovida teha vigade parandust.
- Distants 10,00 km (Garmini järgi 9,89 km)
- Aeg 46:47
- Keskmine pulss 177 (max 186) - päris finišikiirendust ei teinud, aga 177 üsna ootuspärane 10 km pulss
- Garmin Index 4.6
- VoMax 51 - nojah, see kukkus nüüd kolinal sellise jooksu peale
No comments:
Post a Comment