Enne Viljandi järvejooksu tegin esmaspäeval veel ühe taastava jooksu. Ilm oli endiselt peaaegu sama külm kui pühapäeval, nii et pika dressiga läksin päikeselisele rajale, aga jooks ise oli carbon copy laupäevasest - 7,37 km keskmiselt 6:08/km tempoga ja pulss 137. Nii et väga midagi erilist sellest jooksust raporteerida ei olegi.
Teisipäeval oli enne võistlust trennivaba päev, logelesin natuke kodus ja käisime siis O'Learys Meistrite Liiga jalgpalli vaatamas. Koju jõudsin veidi peale keskööd ja unetunde jäi enne Viljandit natuke vähemaks kui oleks ideaalne olnud, aga mis teha.
Kolmapäeval toimus Viljandi järvejooks. Sellest kirjutasin eraldi postituse. Garmini hinnangu järgi sain pingutuse 5.0 kätte ja tegelikult ei juhtu seda tihti (viimane kord oligi vist oktoobrikuine Tartu jooksumaraton). Olen viimasel ajal üldse väga harva teinud mingeid trenne, mille pingutusaste oleks üle 4.5. Pingutusest annab aimu see, et õhtul tegin diivanil tunnise uinaku - mäletan aega kui iga pikk jooks väsitas niimoodi ära, aga nüüd on see pigem haruldane. Järelikult ikka nalja tegemas ei käinud.
Neljapäevaks oli treeningplaanis Sparta jooksugrupi trenn märkusega, et enesetunde järgi. Maikuu ilm oli pärast eilset ilusat ja suvist Viljandit täiesti talviseks pööranud - külm, märg ja vihmane. Paarikraadise soojaga pakkisin spordikotti pika dressi ja kile. Pärast tööd sain autoni jalutades läbimärjaks ja Sparta poole sõites pidasin endaga dialoogi teemal - miks ma seda teen. Hea ettepanek oli trenn Järve metsa asemel hoopis jooksulindil teha, aga nii hästi ei läinud. Spartas oli trennilisi oodatult vähe - paljud taastusid Viljandist ja teised valmistusid nädalavahetuse võistlusteks. Külma ja vihmase ilmaga oli Järve mets täpselt nii märg ja vastik kui ma ootasin. Trenn ise midagi väga lihtsat ei olnud - kuigi Toomas lubas, et võistlejad saavad rahulikuma trenni, tegime harjutusi ikkagi päris pikalt (hüppeid, jah, tõesti ei teinud) ja tundus selline täismahus põlvetõstejooksu trenn olevat. Lõpuks veel neli kiirendust tagumisel sirgel mäest üles ja alla ja veerand kaheksast saime tagasi Sparta poole jooksma hakata. Kokku tuli 9,24 km (rohkem kui keskmiselt). Keskmine pulss 147 (max 170) on küll Sparta trennide kohta pigem madal, aga jalad olid natuke pehmed küll. Tavaliselt tulen ju neljapäeval jooksuharjutusi tegema kolmapäevase puhkepäeva pealt.
Reedel oli puhkepäev. Neljapäevane läks jooksust taastava trennina arvesse, aga reedel ei teinud tõesti midagi.
Laupäeval oli vaja teha taastav jooks. Ilm oli sama nagu neljapäeval - vastik vihmane ja külm. Sooja ainult 4 kraadi, nii et pikad riided selga ja kilekas peale. Ringi esimene pool tuli veel enam-vähem, sest vihm väga ei seganud, aga Vana-Tartu maanteel lõpetasin väga märjalt ja ladiseva külma vihma käes. Kokku tuli 7,38 km keskmiselt 6:11/km ja pulss 138. Numbrid olid täitsa OK, aga enesetunne räbal ja mingit väga head jooksutuju küll ei tulnud selle ilma peale.
Pühapäeva hommikul magasin kaua. Kurk oli valus ja enesetunne räbal - nagu mingi viirus oleks küljes, aga palavikku ega midagi mul muidugi ei ole (sest ma ei jää haigeks) ja pärastlõunal läksin pikale jooksule. Tavapärane reedene pikk jooks oli vaja seekord pühapäeval teha. Ilm oli õnneks natuke inimlikum - peaaegu 10 kraadi sooja ja kuiv - aga kuna enesetunne oli kehvapoolne, siis riietusin vähemalt distantsi alguses natuke liiga soojalt.
Jooks ise polnud midagi toredat. Hakkasin minema tavapärase tempoga, aga kohe algusest peale oli selge, et jalad on endiselt väsinud ja energiat ei ole. Esimesed neli kilomeetrit tulid täitsa normaalsete numbritega, umbes 5:55 kanti, aga pärast seda oli pulss juba piirajas ja hea kui suutsin kilomeetrid alla 6 minuti punnitada. Viimasel viiel kilomeetril olin pulsi mõttes juba korralikult punases ja kuigi joosta justkui jaksasin, siis pulss andis küll märku, et keha ei ole Viljandist korralikult taastunud. Kokku 15,18 km ja tempo 5:59/km. Pulss 149 - napilt limiidi piires.
Raskest nädalavahetusest hoolimata jään oma nädalaga igati rahule, sest Viljandis läks lihtsalt nii hästi ja see annab edaspidiseks motivatsiooni. Joostes arvutasin natuke ja leidsin, et Raplas võiks siledal maal minna ründama 48 minuti piiri küll - see võiks olla mai lõpus miinimumeesmärk.
Nädal kokku koos võistlusega 51 km, kuigi kaks puhkepäeva sees.
Laupäeval oli vaja teha taastav jooks. Ilm oli sama nagu neljapäeval - vastik vihmane ja külm. Sooja ainult 4 kraadi, nii et pikad riided selga ja kilekas peale. Ringi esimene pool tuli veel enam-vähem, sest vihm väga ei seganud, aga Vana-Tartu maanteel lõpetasin väga märjalt ja ladiseva külma vihma käes. Kokku tuli 7,38 km keskmiselt 6:11/km ja pulss 138. Numbrid olid täitsa OK, aga enesetunne räbal ja mingit väga head jooksutuju küll ei tulnud selle ilma peale.
Pühapäeva hommikul magasin kaua. Kurk oli valus ja enesetunne räbal - nagu mingi viirus oleks küljes, aga palavikku ega midagi mul muidugi ei ole (sest ma ei jää haigeks) ja pärastlõunal läksin pikale jooksule. Tavapärane reedene pikk jooks oli vaja seekord pühapäeval teha. Ilm oli õnneks natuke inimlikum - peaaegu 10 kraadi sooja ja kuiv - aga kuna enesetunne oli kehvapoolne, siis riietusin vähemalt distantsi alguses natuke liiga soojalt.
Jooks ise polnud midagi toredat. Hakkasin minema tavapärase tempoga, aga kohe algusest peale oli selge, et jalad on endiselt väsinud ja energiat ei ole. Esimesed neli kilomeetrit tulid täitsa normaalsete numbritega, umbes 5:55 kanti, aga pärast seda oli pulss juba piirajas ja hea kui suutsin kilomeetrid alla 6 minuti punnitada. Viimasel viiel kilomeetril olin pulsi mõttes juba korralikult punases ja kuigi joosta justkui jaksasin, siis pulss andis küll märku, et keha ei ole Viljandist korralikult taastunud. Kokku 15,18 km ja tempo 5:59/km. Pulss 149 - napilt limiidi piires.
Raskest nädalavahetusest hoolimata jään oma nädalaga igati rahule, sest Viljandis läks lihtsalt nii hästi ja see annab edaspidiseks motivatsiooni. Joostes arvutasin natuke ja leidsin, et Raplas võiks siledal maal minna ründama 48 minuti piiri küll - see võiks olla mai lõpus miinimumeesmärk.
Nädal kokku koos võistlusega 51 km, kuigi kaks puhkepäeva sees.
No comments:
Post a Comment