Pühajärve jooks

Pühajärve jooksu hommik oli toredam kui tavalised võistluste hommikud, sest Heleri ja Helena tulid ka kaasa. Kõigepealt hommikune puder Pangodis kõhtu ja siis pakkisime vajalikud asjad kaasa. Kohale jõudsime nii varakult, et saime auto rahulikult parklasse panna. Võistluskeskus oli juba avatud ja kuigi minu stardini jäi peaaegu poolteist tundi, siis Helena esimene lastejooks oli juba kell 11. Vaatasime natuke võistluskeskuses ringi ja hängisime Sparta telgi juures. Helena sai enda rinnanumbri kätte ja läks kell 11 koos teiste 3-4 aastaste tüdrukutega 300m jooksu starti. Noori jooksjaid, kes alles vanematega koos läksid, oli rohkem kui üks ja kuigi Helena pole veel 2 täiski, siis jooksis kogu selle ringi tublisti kaasa. Heleri sai muidugi alles lõpus aru, et tema käe kõrval jookseb laps aeglasemalt kui iseseisvalt, nii et lõpp läks Helenal täitsa ilusti ja kiiresti. Tasuks diplom, jook ja kohuke (millest Heleri osa ära sõi).

Põhijooksu start oli kell 12 ja nagu lubatud, oli soojakraade selleks ajaks üle 25. Jällegi - Pühajärve on nii palju parem rahvajooks kui Viljandi, sest seal on umbes 5-6x vähem osalejaid ja stardikoridoris on enam-vähem mõistlikult ruumi. Väga jõuliselt ei pidanud trügima, et ettepoole jõuda isegi hoolimata sellest, et see ranna äärne kergliiklustee nüüd kõige laiem ei ole. Võtsin esimese kilomeetri rahulikult ja kohe algasid ka esimesed tõusud. Eespool nägin Spartakatest Jaanust ja Annelyt. Jaanus jooksis ees minema. Ise jooksin natuke aega Annely kõrval, aga tema jäi üsna kiiresti järgmisel tõusunukil maha. Esimene joogipunkt oli pandud 2,5 km peale, aga kui sinna jõudsin oli laud topsidest tühi ja jooksjatest grupp ümber laua juba ootamas, nii et jätsin vahele ja jooksin edasi. Hakkas üks raskem osa mööda maantee äärset kergliiklusteed - raskem seetõttu, et see on küllaltki üles-alla maastik ja kui muidu sai metsa vahel joostes varju hoida, siis maantee kõrval jooksime ikkagi valdavalt lauspäikese käes. Seal oli juba näha, kes on ennast üle hinnanud ja kes mitte. Ise jooksin veel mõnusas mugavustsoonis, pulss 165-170 lähedal ja lubasin pärast iga tõusunukki laskumisel natuke taastuda. Kui esimese kilomeetri rahuliku stardi ja tõusuga tegin 5:15-ga, siis nüüd võtsin selle vahe juba tagasi ja kilomeetrid jäid alla 4:50. Teadsin, et selle sirge lõpus tuleb pikk lauge tõus ja siis keeratakse metsa vahele, kus on ka joogipunkt. Sel hetkel oli enesetunne juba päris hea - sain ka juua ja teise topsitäie vett pähe ja panin edasi. Paljud lasid siis hoogu alla, aga sile ja allamäge 2 km ootas ja jooksin kerge sammuga aegu alla 5 minuti. Üks mees haakis ennast mulle pärast joogipunkti sappa ja möödusime päris mitmest aeglasemast, kuni tekkis mingi neljane punt, kes püüdsid ennast minu tempos hoida, aga kui minul oli kerge, siis neil raske. Osad ei osanud/jaksanud allamäge nii kiiresti joosta ja pidurdasid ennast hoogu kinni, viimane mees jäi maha 8. kilomeetri alguses, kus oli viimane tõsine järsk ja kõrge tõus. 

Sealt üles ronimiseks mul veel jõudu jagus, aga pulsi sain ka mina korralikult punasesse. Lasin tempos veidi järele ja õnneks oli tõusu lõpus joogipunkt. Sain korralikult juua ja kõvasti vett ka kehale ja siis hakkas juba allamäge jooks. Eespool paistsid Jaanus ja Taavi, kellega vahet enne kogu aeg vähendasin, aga peale viimast tõusu panid nemad natuke rohkem juurde ja enam neile lähemale ei saanud. Allamäge tuli tee päris pikalt - pikemalt kui mäletasin. Vahed olid jooksjate vahel läinud juba suuremaks, aga ikka sain eespool jooksjaid kätte, sest nemad olid oluliselt rohkem väsinud. Läksin juba enda jaoks ka raske võistluspulsiga, tempo jälle alla 5:00, aga see raske kilomeeter koos tõusu ja joogipunktiga tuli ainult 5:29, nii et see viis mind jälle keskmise tempo eesmärgiga võrreldes miinusesse ja pidin lõpukiirendusega vahe tasa tegema.

Heietasin mõtet alustada paarikilomeetrise lõpukiirendusega, aga selleks ajaks kui rada jälle järve äärde jõudis, olin jäänud üsna üksi - ees jooksjad ei tundunud väga väsinud ja taga oli minu selja taha tekkinud pikk vahe. Ei tundnud motivatsiooni ennast 20 sekundit parema aja nimel lõpus pildituks pingutada. 10. kilomeetri juures kus rada parki tagasi pööras, ergutasid juba Helena ja Heleri ka ja siis oli lõpp ootamatult lähedal finišisirgele pöörates ilmus mu kõrvale ei-tea-kust üks konkurent ka, kelle selja taga hoidmiseks tuli teha kiire spurt, aga pikast võistlusest ja tõusudest hoolimata oli jalgades selle kiirenduse jaoks veel kõvasti särtsu, nii et tundus päris lihtne. Lõpuaeg 53:09 (kella järgi), tempo 4:58/km. Well done. Raskel rajal kuuma ilmaga päris hea aeg, arvestades et natuke varu jäi sisse ja nii arvas ka Garmin. Ise jään igatahes rahule.

• Distants: 10,69 km
• Aeg: 53:19 (netoaeg 53:06)
• Keskmine tempo 4:58/km
• Keskmine pulss 173 (max 189)
• Garmin Index 4.6
• VoMax 51