Paar päeva tundsin, et kube (kubemelihas siis) kärab juba päris hästi ja väiksed jooksusammukesed kohapeal ei anna kuidagi tunda. Seega - jooksma. Kahenädalane paus jätab ikka väikese jälje, seega mingeid rekordeid ei lootnud. Plaan oli teha 3 km ja siis Mustakivi tee ristis otsustada, kas pikale 10,2 km ringile või lühikesele 6,6 km tiirule. Alustasin hoogsas tempos ja kuigi pulss oli paar pügalat liiga kõrge, siis enesetunne oli hea. Tuul oli distantsi esimesel poolel ka vastu, kuigi eriti tugevasti ei puhunud, aga see lubas loota, et tagasitee on kergem.
Valik langes pika ringi kasuks ja neljanda kilomeetri suutsin juba alla 6 min/km joosta, üldiselt suutsin lõpuni edukalt energiat jagada ja väga ära ei kukkunud. Kokku siis kümnekas seekord keskmiselt 5:58/km, pulss 174 (viimati sarnase tempoga joostes 172). Hea, et see kiirus ikka veel jala sees on, samas on tempojooksu pärast trennipausi mõnes mõttes hea teha, sest jalgades on värskust.
Selle enesetunde pealt võib homme natuke (rõhk sõnal natuke) kükki proovida teha ja reedel kossutada küll. Nädalavahetusel kindlasti korra Piritale (kuni veel ilusat sügisilma jätkub) ja siis vaatame edasi.
No comments:
Post a Comment