Ei hakka treenima alles nüüd. Aga alles nüüd on mõte, et lisaks trennikordade, -kilomeetrite ja muude näitajate kirjapanemisele peaks üles kribama ka muud - mis ilm oli, mis enesetunne oli, miks seekord hästi ja mis halvasti. Jõusaal ja jooksmine on mõlemad sellised alad, et ilma sisse vaatamata ei saa teinekord hästi aru, miks tulemused erinevad ja lisaks kuivadele numbritele on ka hea tagantjärele olukordi meenutada - kas vorm halb või hea või kas mõni vigastus ehk oli segamas.
Vigastustest rääkides - kubemelihase valu ei taha joostes järele anda, nii et jooksmisega ongi vähemalt 2 nädalat trennipausi (Marie ettekirjutus), siis vaatame edasi. Aga käisin Spartas ja tegin oma tavapärase esmaspäevase kava.
Sõudeergomeetril soojendust tehes oli kuidagi eriliselt äksi täis fiiling ja paningi kohe tempo peale. Kuigi distantsi teises pooles sain kõvasti higistada selle peale, siis tulemuseks senine parim 2450m kümne minutiga, aga pulsist oli ka see rebimine tunda. Seljalihast jaksasin ilusti tõmmata, isegi paremini kui eelmisel nädalal, aga biitsepsi pingi peal ei jätkunud jõudu - ilmselt seetõttu, et harjutuste vahel jäid pausid natuke väikeseks. Triitsepsiga sama, vaatasin tehnikat ja käte asendit ja selle võrra oli raskem kangi üles lükata. Kõhulihase seeriaid jaksasin jälle grammi võrra pikemalt teha, aga see on koht mis vajab ikkagi järeleaitamist Sparta väliselt ka.
Nüüd on vaja veel välja mõelda, mida jooksuvabadel päevadel ette võtta ja siis kuidas ja mida neljapäevasel jalapäeval Spartas teha (kükki ju loogiliselt võttes ei tee).
No comments:
Post a Comment